Morgani kohtumine organitega

Täna kell 16.40 ETVs. Ma ei näinudki und! Ainult pealkirja mäletasin natuke valesti.

Aga minu kõigi aegade lemmik Eesti eurolaul on siiski "Nagu merelaine". Ja mulle meeldib see cover ka:

Tahaks teed

Eesti on pisike maa, kes ajab taga oma Nokiat. Ilmselt seetõttu on ka eurolaulud pidevalt hädas mingi teega. 2004 Istanbulis laulsid Neiokõsõ, et "tii lätt jo edesi", 2006 laulis see Rootsi tüdruk Sandra, et "life is a road going nowhere" ja siis jälle "life is a road going somewhere". Selline tõmblemine. Nüüd siis viimaks Urban Symphony leidis, et "see on tee". Nii me võime veel kuhugi jõudagi.

Kas see, kui ma ütlen lapsele, et peseme käpad puhtaks, ja see, kui naabritibi ütleb oma penile, et tule emme juurde, on üldjoontes võrreldavad nähtused?