Rahvusvahelist
2009. a. lõpetab selle Eesti kõrgkooli bakalaureuseõppe 68 ja magistriõppe 58 tudengit. Neist vastavalt 5 ja 9 on hiinlased. Nimetage see kõrgkool!
Life is a bitch and she ain't doing it for free
2009. a. lõpetab selle Eesti kõrgkooli bakalaureuseõppe 68 ja magistriõppe 58 tudengit. Neist vastavalt 5 ja 9 on hiinlased. Nimetage see kõrgkool!
Ansin oma e-hääle sotsidele ära (nagu tavaliselt) ja hakkasin siis mõtlema, et ma ei ole saanud mitte ühtegi valmisreklaami postkasti... Isegi mitte kurikuulsat Edgari-sms'i! Postkasti puhul aitab v-o tõesti sellele paigutatud kleeps, aga kuhu mu sms jäi, mu number on avalik ja miks mina teistest viletsam olen?
Aga minu kõigi aegade lemmik Eesti eurolaul on siiski "Nagu merelaine". Ja mulle meeldib see cover ka:
Eesti on pisike maa, kes ajab taga oma Nokiat. Ilmselt seetõttu on ka eurolaulud pidevalt hädas mingi teega. 2004 Istanbulis laulsid Neiokõsõ, et "tii lätt jo edesi", 2006 laulis see Rootsi tüdruk Sandra, et "life is a road going nowhere" ja siis jälle "life is a road going somewhere". Selline tõmblemine. Nüüd siis viimaks Urban Symphony leidis, et "see on tee". Nii me võime veel kuhugi jõudagi.
Kas see, kui ma ütlen lapsele, et peseme käpad puhtaks, ja see, kui naabritibi ütleb oma penile, et tule emme juurde, on üldjoontes võrreldavad nähtused?
Koju raamaturiiulite hankimise vajadus on muutnud nii painavaks, et näen selleteemalisi unenägusidki. Et kuidas täpselt 3,4 m laiusega ja 2,8 m kõrgusega raamatusein välja võiks näha ja kuhu veel ja üldse. Neli aastat truult teeninud tühjadel banaanikastidel põhinev konstruktsioon on oma elu täiega ära elanud. Ja siis veel need aastaalguse raamatualed igal pool!

Just nii palju märkusi sisaldab TÜ viimane, aprillis kaitsmisele minev doktoritöö, Jaan Lahe "Gnosis und Judentum. Alttestamentliche und jüdische Motive in der gnostischen Literatur und das Ursprungsproblem der Gnosis." Kunagi oli mul mingi edetabel, kus olid märkuste ja lehekülgede arvu suhte põhjal mõned kurioosumid, aga see on kaduma läinud...