Ma loen praegu läbisegi Sofi Oksaneni "Puhastust" (n-ö vetsuraamatuna, jah, miks mitte) ja Aare Pilve "Ramadaani". Poolikute ööde viljadena tekkivais unenägudes põimuvad need perverssel moel omavahel kokku. Peaaegu nii, et Aare Pilv (kes äsja tegeles aktiivselt "Puhastust"-mitte-lugenud-olemise propageerimisega, ent on end nüüd raamatukogus "Puhastuse" järjekorda pannud) asus üheks suitsu kimuvaks "Puhastuse" kõrvaltegelaseks. Õieti andis talle oma füsiognoomia. Mille mulle on omakorda vahendanud mingi foto, sest Aare Pilve ennast ma ei tunne.