Teated Arafati surmast (või võimalikust surmast) panid peas keerlema read umbes 15 aasta tagusest telehumoreskist "Morgani seiklused organitega", fiitšöring Hardi Volmer... Kui mu mälu mind ei peta, siis umbes nii:

Ehkki meie luurekeskus
küllalt hästi honoreerib,
siinne jutt ja siinne vestlus
istub mul ja imponeerib...
Kahjustaksin kuskil teiste seas,
kas Iraanis, Laoses või Koreas!
Meelsalt täidaks korralduse tappa Arafat,
kuid Rüütlit rünnata on patt.
Likvideeriks ja kastreeriks
kas või Castro saart,
miks tõi mind siia luurekaart!?
Kui juba tekib kord sümpaatia,
siis saboteerida ei saa!

Ja kanäe, 15 aastat on mööda läinud, aga Rüütel sobib ikka laulu sisse. Nüüd siis pretsedendina.