Ma ikka ei saa aru, kuidas ajakirjanikud saavad lihtsalt võtta ja su teksti ilma sulle ütlemata niimoodi ära kohitseda, et mõte jääb lonkama. Ilmselt ollakse nii harjunud igapäevase (või iganädalase) artiklitehulga produtseerimisega, et ei tule selle pealegi, et ma võin ka olla oma lookese läbi komponeerinud ja iga sõna üle mõelnud... Ilmselt ei aita ka palvest (nõudmisest), et igast parandusest/väljajättest ka autorit teavitataks!