Kitty üleskutse peale vanaemadest kirjutada pean kahjuks tunnistama, et ka mina pean enda omadest minevikus rääkima. Mul oli n-ö linnavanaema ja maavanaema (nagu paljudel). Linnavanaema rääkis alati huvitavaid lugusid esimese Eesti vabariigi ajast. Ta nimelt töötas noorena kommivabrikus, ja nagu vist praegugi, võisid töötajad vabriku piires nii palju magusat süüa kui kulus. Loomulikult prooviti seda ka välja viia. Kord, pajatas mu vanaema, oli ta omal taskud šokolaadikomme ja muud head-paremat täis ladunud ja hakkas kodu poole minema, et sõbrannadega jagada. Aga tol päeval oli uus kontroll, keda vanaema märkas liiga hilja: tööruumidest juba välja tuldud, teine territoorium. Lippas siis kähku vetsu... ja lasi kõik need imemaitsvad kommid heast august alla... Pidi ikka kohutav elamus olema, kui veel 50 aastat hiljem meenutatakse...