Lõpetasin just selle vaatamise. Ma küll arvasin, et filmi visuaal on sedavõrd ülekaalus, et minu jaapanikeelne subtiitriteta versioon + jaapani keele mitte oskamine vaatamist ei takista, aga mõne koha peal oleks tahtnud siiski dialoogist rohkem aru saada.
Muusika ja pildi seose poole pealt oli silmatorkavalt üllatav põllu peal kõplajate koht, mis hiljem põllu peal vihma käes müttajate stseenis taas üles võeti. Ja mis ühtlasi lõi seose filmi lõpetava lausa hüsteerilise (frantilise, tahtsin kirjutada) tantsuga. Need kolm kohta jäidki meelde, ülejäänust põhiliselt verdpritsivad mõõgad ja geishanäod.