Ma olen nüüd ka kuulsas Mustjala raamatukogu @-punktis. Mis ma siis vahepeal olen tahtnud öelda...

Esteks, nädalataguse Dvořáki "Stabat materi" kontserdi kavalehel oli "Stabat materi" eestikeelne tõlge üsna mööda. Kuni sinnamaani, et fraas "Fac ut animae donetur / Paradisi gloria" oli tõlgitud "anna, et mu hing kantaks / Paradiisi kirikusse" (tegelikult umbes "tee nii, et mu hingele kingitaks paradiisi kirkus"). Ja selle koha peal, kus ladina keeles seisis "mihi iam non sis amara" (umbes "ära ole minu vastu enam karm"), oli eesti keeles "pühas armastuses". Goat moaning!
Muidu oli võimas kontsert, ainult et ei tahtnud kuidagi lõppeda. Selles mõttes, et ema muudkui seisis risti kõrval ja paradiisi kirkus muudkui terendas kuskil kauguses, aga pill võttis muudkui uue loo ja...
Mõtlesin veel, et Mustonen mõjub mulle ikka kvaliteedimärgina. Banaalseimal moel meenus see kontserdi ajal, kui ta seisis hoogsal hetkel dirigendipuldis, jalad harkis ja käed laiali.
Ah soo, ja huvitav, miks Pärnu Kontserdimajas ei ole ridadel kohta nr. 1?