Bussisõit Tallinnasse on ikka hoopis teine elamus, kui iste tagapool üle vahekäigu istub nii umbes kuuene poiss, kellele on äsja autoajakiri ostetud: Uoaah! Täiega! Uoaaah! (pöörab lehekülge) Uoaah! Täiega! Uoaaah! (pöörab lehekülge) Uoaah! Täiega! Uoaaah! - jne ad nauseam.

Aga ma käisin Rotermannis euro-näitusel (pildid Eesti Panga nõmeda aadressiga veebilehel) ja valisin oma kaks lemmikut välja. Konservatiivselt lähenedes eelistaksin varianti 10, loomingulisemas tujus varianti 2. Eesti keele sõnadega variant (7) meeldiks ka, kui seal ei oleks lühendit EW - no mida?

Ja pühapäeval Sakalas Roman Baskini lavastatud Fellini "Orkestriproov"! Küll ilma fagotita (Raivo Rüütel), aga seda ma sain alles hiljem teada :-) Ma ei ütle enne midagi, kui olen Fellini versiooni, s.o filmi ka ära vaadanud. Varsti vaatan :-)