PÖFF-ist nii palju, et reedel otsustasime teha maratoni ja vaatasime järjest ära kolm filmi. Ikka niimoodi, et ühest uksest sisse, vetsu, saali, teisest uksest välja, esimesest uksest sisse, vetsu, saali jne. Nii poole kaheksast õhtul kuni pea kolmveerand kaheni hommikul.

Aga filmid:
Donau, Duna, Dunaj, Dunav, Dunarea (Austria, Goran Rebić) - hästi tore, nii mõte kui teostus.
Moolaadé (Senegal-Prantsusmaa, Ousmane Sembene) - hea sisu, aga Kapa-Kohila rahvateatri esitus
Auk mu südames (Rootsi, Lukas Moodysson) - hea (loe: räige) esitus, aga mõttest ei saanud aru, mkmk.

Järgmine nädal jõuan paarile filmile veel. Tartusse kahjuks mitu eeldatavasti toredat filmi ei jõua :-(