Mul on siiani igasugu kaarte olnud, plastikust ja papist jne. Aga see kaart, millega ma siin Tübingenis iga päev askeldan, on lausa imekaart. Lähed sööklasse, asetad oma kaardi elektroonilise postamendi peale, käib piiks, saad süüa. Jood oma mahlapudeli tühjaks, paned selle automaati, sisestad kaardi, käib piiks, automaat sööb pudeli ära, aga raha tühja pudeli eest tuleb sulle kaardile. Lähed raamatukokku, ükskõik millisesse, ja ennäe - sellesama kaardiga saab ka kopeerida. Väidetavalt saab temaga veel ühiselamusse sisse ja muudki huvitavat. Tõeline superkaart. Lihtsalt vahepeal pista ta ühte kolmandasse aparaati ja sööda tollele sularaha sisse, et kaart ikka maksejõuline oleks. Kus on meie ID-kaardi lahendused?