Prügikoll

Muidugi pean ma kirjutama prügi sorteerimisest. Meie pere on juba mitu head aastat klaasi ja pappi-paberit vastavatesse konteineritesse tarinud, nii et õieti see tänavusest aastast karmistunud prügisorteerimine mind nii väga ei puuduta.

Pakendeid tuleb küll kõvasti juurde, aga mul ei ole mingit võimalust neid kuskile kodu lähedale viia. Jah, läheduses on üks n-ö avalik konteiner, millesse vanasti koguti ainult klaasi, aga nüüd igasugu pakendeid, jogurtitopsidest mahlapakkideni. Konks on selles, et konteineri ümmargused avad on tehtud pudelite jaoks ja sealt ei lähe isegi kolmeliitrine klaaspurk sisse, rääkimata mõningatest teistest pakenditest. Majas, kus ma elan, on kaheksa korterit; ühistu esimehe väitel sellisel juhul eraldi konteinereid tellida pole vaja. Nii et...?

No ja muidugi on omaette teadus välja mõelda, kuhu kasti mõni asi peaks käima. Õnneks leidsin Ragn-Sellsi lehelt ülimalt põhjaliku sorteerimisjuhendi Exceli failina, kus on täpselt kirjas, kuhu midagi tuleks panna, kondoomidest (täpsustamata, kas tarvitatud või tarvitamata) võtmeteni ning traadist vannisoolani. Näiteks oli mul probleem, kuhu panna see assortiikarbi krabisev osa, kus kommid sees istuvad. Sorteerimisjuhend ütleb, et "kommikarp, assortiikommide plastikalus" kuulub samuti pakendikonteinerisse. Nagu ka dušigeeli, šsampooni, nõudepesuvahendi või pesuloputusvahendi pudel, samal ajal kui muud kodukeemia pakendid tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, mille asukohta ma küll ei tea. Nimekirja koostajad on pea kõigele mõelnud, näiteks kunstlilled ja kustukumm käivad olmejäätmete sekka. "Raamat, kaanteta" kuulub paberi ja papi konteinerisse, aga kuhu kaaned lähevad? Ilmselt olmejäätmete hulka. (Retsid! Vanasti võis vähemasti paberikonteinerist mõne lollaka poolt ära visatud väärtkirjandust leida... No OK, üks kord ainult olen leidnud.)


Lõpuks veel selline küsimus: kas keegi on välja arvutanud, kui palju rohkem puhast vett raisatakse prügi pesemiseks? Sest topsid-pakid-purgid peavad ju kõik olema puhtad. Aafrikas vist ei tuleks taolisest jäätmeringlusest midagi välja, mis?

Piits ja präänik...

... ehk kuidas riik vanemapuhkuse ajal üleliia maksustatavat tulu saavaid vanemaid karistab, oma pere näitel.

Kõik teavad, et kui vanemahüvitise saaja saab hüvitise maksmise ajal hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, siis arvestatakse see hüvitisest maha. Aga meie, rumalad, ei tulnud selle pealegi, millise valemiga see toimub. Sisuliselt trahvitakse rohkem tulu saanud inimest karmilt. Näide: abikaasa vanemahüvitise määr on 6125 krooni kuus bruto (5218 neto). Ta sai ühekordse tasu, väikese valearvestuse tõttu bruto 2800 krooni, mis ületas 2007. a. vanemahüvitise määra (2690 krooni) ainult 110 krooni võrra. AGA: vastavalt vanemahüvitise seadusele tuleb tal Sotsiaalkindlustusametile tagasi maksta 810 krooni. Igaüks võib seadusest (§ 3 lg 7) järele vaadata, mis valem selle aluseks on.

Tegin mõned võrdlevad arvutused ka. Kui näiteks abikaasa oleks saanud 5 krooni vanemahüvitise määrast rohkem, tulnuks tagasi maksta 798 krooni, kui ta aga oleks saanud ainult ühe krooni lubatust rohkem, pidanuks ta siiski maksma tagasi 797 krooni. Samas kui 1000 liigset krooni toonuks ainult veidi suurema "trahvi", 926 kr.

What the ...?

O tempora...

Majja jõudis üks number tasuta nädalalehte "Tartu Ekspress", kus on intervjuu Peeter Toropiga. Muu hulgas ütleb lugupeetud professor seal, et "vanu keeli nagu kreeka ja ladina enam ei õpita, aga needsamad keeled on ju kõigi uute keelte aluseks." Jutt jumala õige. Intervjuu lõpus aga väidab ta: "Semiootik on homo scribant ehk kirjutav inimene." Küll tahaks uskuda, et homo scribant pro homo scribens on toimetaja tehtud viga, aga erinevus tundub lihtsa toimetajavea kohta liiga suur...