Väike luuleajalugu

Su anekdoodid tüütavad mind
Kuid kõik ei saagi olla kerge
Sul pappi õnneks palju on
Seetõttu saatsin teise per

(HU?, "UV Faktor 5", sõnad L. Laasner, 2008)

Laula, laula. On saatuslik värss see,
mis see saatuslik käsi mus lõi.
Ainult tea seda: käigu nad ...
ma ei koole, ei iialgi, ei!

(S. Jessenin, "Laula veel! Las sel neetud kitarril ...", 1923, tõlkinud M. Veetamm)

Investeerige mälestustesse!

Ma usun küll, et see lause võiks olla lausa moto staatuses. Viimati ostsin ma Eesti artisti plaadi hulk aega tagasi, ma arvan, et see oli Kalmu "Generalissimus". Sel kevadel, lugenud paari arvustust, soetasin HU? "Filmi" ja imetlen selle geniaalsust siiani. Mul on see eelis, et ma kuulsin hittlugu "Absoluutselt" vist esimest korda alles ETV "Laululahingu" saates ja ei kuula ka ühtegi sellist raadiojaama, mis neid lugusid päevast päeva ketravad. Seepärast tean ma ka ainult mingeid kuuldusi, kuidas vist absoluutselt kujundliku mõtlemiseta inimesed on näiteks lugu "Depressiivsed Eesti väikelinnad" sarjanud. Nii hea plaat. Ja nii hea hääl.

Kusjuures plaadiülene tekstiloome töötab täiega. Ma olin TÄIESTI kindel, et ma KUULSIN, samal ajal laulusõnu jälgides, kuidas HU laulis palas "Ebanormaalne", et Rohu ma võtsin ära, sest too mees oli koduta, kuigi paberil seisis Raha ma andsin ära.... Ega ma üle kuulanud. Kui naine koju tuli, rääkisin oma avastusest, et vaata kui lahe, selline kiiks on sees... Järgmisel päeval naine ütleb, et kuulas ka, aga ta laulab täpselt nii nagu kirjas. Ei uskunud, kuulasime üle, no tõesti laulab. Ebanormaalne!