Seoses viimase kultuurikriisiga: Laine Jänes ei peaks astuma mitte tagasi, vaid kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole, kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole, plaks ja vasak käsi, plaks ja parem käsi, plaks ja vasak käsi - ja siis juba ongi va-he-tus!

Mis vahepealsesse 8 kuusse puutub, siis mul oli üks oluline projekt käsil ja seetõttu polnud mahti kirjutada. Projekti nimi on elu. Töötan ta kallal nüüd natuke edasi jälle.

Ma loen praegu läbisegi Sofi Oksaneni "Puhastust" (n-ö vetsuraamatuna, jah, miks mitte) ja Aare Pilve "Ramadaani". Poolikute ööde viljadena tekkivais unenägudes põimuvad need perverssel moel omavahel kokku. Peaaegu nii, et Aare Pilv (kes äsja tegeles aktiivselt "Puhastust"-mitte-lugenud-olemise propageerimisega, ent on end nüüd raamatukogus "Puhastuse" järjekorda pannud) asus üheks suitsu kimuvaks "Puhastuse" kõrvaltegelaseks. Õieti andis talle oma füsiognoomia. Mille mulle on omakorda vahendanud mingi foto, sest Aare Pilve ennast ma ei tunne.

Ajakirja "Muusika" viimases numbris tutvustab Ene Pilliroog Vardo Rumesseni raamatut "Lisandusi eesti muusikaloole". Juba tutvustuse pealkirjas on sees fraas "Suuri asju tahta" ja sellele viidatakse ka tekstis:

In magnis et voluisse sat est (ainult suuri asju tahta - see rahuldab) oli Rudolf Tobiase kreedo (lk 47). Söandan arvata, et Rumesseni elukreedo on sama.

Ma ei ole raamatut lugenud, aga Ene Pilliroog ilmselt kordab Rumesseni vigast tõlget ning ironiseerib seeläbi tahtmatult ka Rumesseni üle. Sest mida see lause tegelikult tähendab? Eks ikka "suurtes asjades piisab tahtmisestki" või "suurte asjade puhul piisab sellestki, et tahtsid". Sapienti sat.