Lapsepõlvest saadik üha uuesti vaadatud Nõukogude Eesti kultusfilmid võivad mõnikord muutuda painajaks, kui üks dialoogikatkend (ja issandkurat milline!) tuleb lihtsalt ja hakkab kummitama ja kummitab terve päev otsa ja nii ongi. Panen selle nüüd siia kirja - lootusega, et siis ehk jääb järele:
- Andestage, mul oleks tarvis ...
- Palun?
- Üks arst, noor tüdruk, vist Helle ...
- Kuid kahjuks juba neli tundi tagasi sõitsid nad välja. Hiljaks jäite, noormees!