Siis veel Kihelkonna-Mustjala maantee saaga. Reedel oli see. Niipea kui esimene auto oli must tolmupilvega mööda sõitnud, hakkas üks viisike kummitama ja ei lasknud enam lahti. Niisiis ümisesin kogu järgneva tee endamisi "another one bites the dust", ikka kolm korda pedaalisõtkumist rea peale. Mustjala raamatukogu, olgu mainitud, kuhu ma väntasin, oli puhkusel, avatud vaid teisipäeviti 10-15. Vähemasti sain postkontorist "Eesti Ekspressi".
"Another one bites the dust" sai uue töötluse, kui päev hiljem selsamal tolmusel maanteel tuli vastu ei midagi vähemat kui pulmarong. Nii poolteist tosinat autot. Või mine tea, kõiki polnud tolmu sees võib-olla näha. Õnneks varjusin seekord ka ise autosse.
Selle tee asfalteerimine olevat olnud plaanis 1994, aga enne lõppes vene aeg ära, räägivad siin.
Yo, väntan tagasi, heinategu ja teadus ootavad. Vastavalt ilmale.