Ma kunagi üleülemöödunud aastal Arafati surma puhul
mainisin ja tsiteerisin aastatetagust telesketši "Morgani seiklused organitega" (peaosas Hardi Volmer, osades ja episoodides mälu ja hääletuvastuse järgi Anne Reemann, Jüri Aarma, Piret Kalda, Rein Oja, Tõnu Oja, Priit Aimla, kupleeansambel Talong, Evald Aavik? Priit Aimla sõnad äkki? Kes teab täpsemalt?). Kuna ma leidsin üles selle kassetti, kuhu ma selle kunagi olin lindistanud (audio), siis on au presenteerida täisteksti ilma mälulünkadeta (ettevaatust, pikk!) Ma ei mäleta täpselt, mis aasta see oli, aga kasseti teisele poolele olen lindistanud Lambada ja siis on seal veel IME-laul ETV Öötelevisioonist ja filmi "All the rivers run" tunnusmuusika :-) Ja ma kindlasti ei käinud siis veel keskkoolis. Ja tekstis on viide "Laulusildade" laulupeole, mis toimus 1991. Nii et ilmselt see umbes 1990 oli. Kas tõesti keegi ei mäleta??
[Morgan]
Olen luuraja from Texas
ega pea mind ükski piir,
pole aimu minust VEKSA-s
ega tea must ka OVIR (?),
panen toime tulekahjusid,
aina segadusi loon,
teie sõušalismi ahju
mind tõigi see missioon!
Pole olnud kokkupõrget
Eestimaaga varem veel,
aga sitta kah, las kõrbeb,
las jääda varemed!
Olen luuremeister Morgan
contra Eesti NSV,
ei mind kätte saa te organ,
politsei ei Kei Dži Bee!
[Tervitusnaiskoor]
Hei, tere, kes te saabusite!
Hoi, tore, et te maabusite!
Las tulla pagulasi välismaalt!
Teid oodanud me hingevärinaga!
Väliseestlane, tulge veenduge:
tore on olla meil
(kui teil on dollareid).
Kõik Eesti pojad elagu siin,
mistarvis teile enam eksiil?
Me Eestimaa nimel,
kus saabumas ime,
nüüd las embame sind!
[Tervitusmeeskoor]
Külalisele avaneb me maa,
tere ja hip-hurraa!
Saladuseaja, tigeduseaja kadedus
riburada aina idanes,
koleduseaja, jubeduseaja tobedus
tagasi ei tule iganes!
Vabadusetahe levib üle lahe tulena,
külalisi juba tulemas,
See meil rõõmu teeb! – No miks ei tee?
Sigaduseaja, segaduseaja nõmedus
tasapisi üha sagenes,
koleduseaja, kadeduseaja jõledus
vabaduse mõjul taganes,
nüüd külla meil tulge
ja olge siin julged –
meil on suveräänne maa!
Külalisele avaneb me maa,
tere ja hip-hurraa!
[Morgan]
Miks küll rahvas võhivõõras
nõnda südamlikuks pööras?
Vastu võeti – küll on lugu! –
just kui kuninglikku sugu,
laulukoorid lausa võistu –
no, see käib mul üle mõistu!
Kui nad aimaks, mis mul siht –
ei, нет, no, nicht!
Säh sulle põhjamaine jäisus,
sõušalistlik jäärapäisus!
Ju nad iial varem vistist’
näind pole välismaa turisti...
Fotod on tehtud kõik satelliidilt:
siin prantslaste grupp saab selgitust giidilt
ja välismaa rahvaid nähtud on Tallinnas enne mindki!
[Keegi prantslane]
Uskuge meid, kes tulnud Pariisist,
kes küllastund veinidest ja striptiisist,
meil Eesti kultuurist ja Lauri Leesist
heldib rind!
[Keegi usbekk]
Muljeid siit saab, jaa,
isegi Usbekimaa,
linn on rahvusvaheline,
mitte liiga paheline,
tõuseb jalgele
sinimustavalgene.
[Morgan]
Kuradi värk, pagana värk,
märjaks saab mu särk!
Olen mina alles halb ja kuri,
et mina Eestimaale tulin!
Milleks osalen intriigis
selles vahvas vabariigis?
Läinuks hoopis täitma aga diversiooniplaani
Astrahani kanti või Afganistani!
Või siis Nikaraguasse,
maandunuks Managuasse –
mida mina nöögin pisikesi Baltimaid?
Meelsalt täidaks korralduse tappa Arafat,
kuid Rüütlit rünnata on patt!
Ehkki meie luurekeskus
küllalt hästi honoreerib,
siinne pilt ja siinne vestlus
istub mul ja imponeerib!
Kahjustaksin kuskil teiste seas,
kas Iraanis, Laoses või Koreas!
Likvideeriks ja kastreeriks kas või Castro saart –
miks tõi mind siia luurekaart!?
Kui juba tekib kord sümpaatia,
siis saboteerida ei saa!
[Luureorgani esindaja]
Ütle, mida sina, ütle, mida sina otsid taga, seltsimees?
Kas on sinul miskit kaevata või töötad Komitees?
Ütle ometigi, vasta ometigi, mis sinu siia tõi?
Kas jälle ikka kaebused, et räket Olümpias lõi?
[Morgan]
Tere päevast, luureorgan,
mõnes mõttes ametvend!
Olen jänkileitnant Morgan,
tulin vangi andma end.
Minu keskuseks on Texas,
minu töö on diversioon,
olen omadega metsas,
päris põhjakäind spioon.
Kena eesti rahva keskel
kuri töö ei veetle mind,
mulle meeldib ERSP,
mulle meeldib Rahvarind.
Ja te linn on kah sümpaatne,
milleks halba haududa –
võtke mind ja türmi saatke,
pange jalad raudu ka!
[Luureorgani esindaja]
Oh, agenti, eksite,
vales kohas keksite,
meil on iga pilli jaoks nii-öelda oma muusik!
Ootan neid, kes bandega,
eriülesandega,
neid, kel taskus ekskursioonigrupi tuusik-tuusik!
Teile, kes tulnud meile,
et üksi miskit õhku paisata,
ei saa ma aega raisata!
Teie õige rada viib:
seitsmes korrus, vasem tiib,
uksel seisab silt “Individuaaldiversandid”.
[Džeržinski pilt seinal]
Ma ei ole bürokraat,
kuid miks saadab teie staap
siia neid, kes niivõrd kehvalt meie asjus kursis?
Luurete Keskagentuur
on ju võimas, tark ja suur,
ju neil leidub teisigi, kes siinseid keeli pursib!
[Morgan]
Oo taevas, kui piinlik,
Neid vaevan ma siingi!
Jääb hingele koorem
ja süümele süü!
Miks ma loodud agendiks?
Väikse maatüki rendiks,
hariks põldu, kuid enam
ma ennast ei müüks...
Miks lõhkan ja süütan,
miks organeid tüütan?
Mil langeb kord seljast
see süüdlase rüü?
Istuks veidike vangis,
väikse maalapi hangiks,
hariks põldu ja nisu
Ameerikas müüks!
[Morgan]
Tulin siia kabinetti
otse kabinetist kuus,
kuna seal ei võetud letti,
ehkki mul on keeled suus.
Tulin kahetsema pattu,
siin on minu relvad, näe,
kuna maal, kus olen sattund,
ei tõuse roimaks käed!
Teil on andekas jalgrattur,
kena naine Erika,
mul on vastuvõetamatu
tema maal spioneerida.
Veel on Marju teil ja Titma,
Toome on ja Savisaar,
ja kui lahkun ükskord siit ma,
siis nii puhtana kui saan.
Minu saatis siia Texas,
aga jäägu neile trääs!
Pane vangi mind või peksa –
see on ainus väljapääs!
[Naisluureametnik]
Jälle jänkimees, no tead – tee et sa kaod!
Meil on hoopis peenemad maad ja üldse, maad ja üldse maailmajaod!
Töötan Aasia peal ja plaan on niigi täis –
just üks Hiina kutt siin pattu pihtimas käis.
Nii et esiteks pole see värk üldse sektor seitsme kompetents,
teiseks, eile lõppes ka viimasel kui luureautol viimane benss.
Ainus võimalus, näe seal on korpus kaks,
valves lahke mees, polkovnik kiilas ja paks!
[Morgan]
Ma olen nõnda vintsutatud,
no milleks küll see tõkkejooks?
Nad loodavad, et selle patu sees
ma ennast oma käega üles poon!
Jään üsna ümmarguseks nulliks,
end tunnen desertöörina.
Kui saaksin mürgiga ampulli, ent
ei nemad anna võllanööri ka!
[Morgan]
Olen riigipiiri rikkund,
kuid mu hingelt puudub mõrv,
end üles andma kipun,
kuid kus on kuulav kõrv?
Ei uurita, ei vinni,
igal pool on aina EI,
kui mind ei võeta kinni,
I shall leave for USA!
[Paks ja lahke luureametnik]
Räägi, räägi veel, siin me kuulame,
oled sina, vennas, kohalik või hoopis muulane?
Küll me kuulda katsume, küll sa jõuad,
tule aga enne tantsule, ennast lõdvesta!
Lõdvas tujus lahkelt on lahti lõuad,
tule aga tantsi, diversant, ну иди, танцуй!
Räägi, räägi veel, mis sind siia tõi,
kas peab maha laskma sind või ehk veel ei või?
[Morgan & ametnik]
Siiasõidu siht – läita need, noh, heinasaod.
Kus? – Jõgevamail. – Aa!
Mõte on ju kihvt: tekib nälg ja suured kaod.
Kus? – Jõgevamail. – Aa!
Piimakarja toit otsa saab ja kärvab lehm.
Kus? – Jõgevamail. – Aah!
Ainult et mul hakkas nii kurb,
sest lehmade surm
teeb vaeseks armsa Eestimaa!
Nõnda et mu roll
oli ju üsnagi loll –
ma käega lõin.
Kus? – Tallinnas noh. – Aa!
Milleks diversioon?
Sinimustvalge toon
mul meeldib kah.
Teen, mida ma võin.
Nõnda kähku ümber mõtlesin –
no tühja, kuhu ma tööle saan nüüd?
Tõtlesin, et karm paragrahv mul määraks süü,
aastat üks või kaks või kolm või neli või kakskend viis pluss viis või...
ma ei tea!
[Ametnik]
Kulla mees!
Neid heinaküüne on kümned süttinud.
Ei ole süüdlast veel kätte küttinud.
Sealt, idakaarest nad vist patseerivad.
Küll leidub, kes siia neid kamandeerivad.
Meil õõnestus toimub teie luure abita.
No kui sul tõesti tahtmist on, siis mine ja süüta ka!
Aga milleks jätta süüdistust küll teie USA-le?
See intritele rõõmu teeb, kuid meid a’ab tusale [laulus: pasale].
Küll varsti tõega selgeks saab, kes siinmail sigatšeb,
kes ligadi-logadi vaestemaja teha meist igatšeb.
[Morgan]
Mis siis saab? Mis must saab!?
[Ametnik]
Me peame jahti siin roimakavale,
möll läheb lahti taas Laululavale:
Ameerikal ja Liidul on plaanis laulupeod
ja säärastki pidu küll silmas peavad, reod!
Meil jõudu ei jatku, et kõiki passida,
ja siia teie politseil ei kõlba ju marssida.
Selle suure suure kurja juurele ma otsin püüniseid.
Ei püüa pisipätte ma, neid heinaküüniseid.
Ja nii ma ei pista vangi sind ega läbi peksa, sest
koju minnes niigi koosa saad omaenda Texasest!
Heh-heh-heh-heh!
[Morgan]
Otsima rändan ma teisi kante,
kus tunda võiks karmi kätt,
kus maksab karta veel diversante,
maid, kus ei seisa veel igal sammul pätt!
Otsima torman ma okastraate,
et Eestit ei valdaks hirm –
lahti las jäävad kõik läändevaated,
kuid itta peab saama sirm!
Siis ükskord saabun ma inimväärselt
ja mitte kui suur espioon –
koos joome viskit siin suveräänselt,
te terviseks, Balt-Unioon!
