Lisaks muule huvitavale saime siis 12 aasta tagusest dokumentaalist teada, et Cecilia Bartoli suhe toiduga on "quasi sessuale". Vaat siis...

Samas muidugi: mi olõ-õi ulli...
Või?

L'amour est enfant de Bohème, il n'a jamais, jamais connu de loi...

Kusjuures ma käisin selle Kaimari viidatud elektroonilise muusika stiilide lehe tõesti otsast otsani läbi ja avastasin mitmeid vanu tuttavaid. Iseasi, kui mõttekas (ja võimalik) selline täpne grupeerimine on. Aga minu suund on praegu pigem back to roots ehk siis minimalismiklassikud. Ma arvan, et ma hüppasin elektroonilise muusika suurelt rongilt aktiivse kuulajana maha kuskil seal peatuste triphop ja jazz jungle vahepeal ja minu hilisemad muusikaelamused pärinevad pigem möödakihutava rongi aknaist kuuldu-kõrvajäänuga. (Nüüd sai vähe poeetiliselt, a noh...)

Verba volant saadab mu postkasti iga päev mingi ühe tsitaadi paarikümnes erinevas maailma keeles. Vahepeal oli eesti keel ka nende hulgas, aga ju ei ole enam vabatahtlikku tõlkijat. Tänane oli näiteks Immanuel Kantilt: der bestirnte Himmel über mir, und das moralische Gesetz in mir. Inglise keeles kõlab see isegi paremini: the starry sky above me and the moral law within me. Aga kõige ilusamini kõlab soome keeles: tähtitaivas pääni päällä ja moraalilaki sisälläni. Mul on vahel tõesti tahtmine soome keelt osata.

Hommikust saadik kummitab mul vahelduva "eduga" "Baker Street" (... used to think that it was so easy... /.../ Another year and then you'll be happy...). Thank you very much.

Worth seeing?
Yes, but not worth going to see.

ETV näitab täna "Viimset reliikviat", TV3 näitas eile (ja kordas täna) "Vanu ja kobedaid". Huvitav, millest selline valik ja kas need jäävadki vanariigi aastapäeva stammfilmideks? Et mõlemas visatakse vana reliikvia sodiks ja kuulutatakse vabadus meie reliikviaks? Illuminaatide salanõu oleks muidugi selge, kui ka nüüd isand Rüütel oma kõnes kasutaks peale sõna "vabadus" ka sõna "reliikvia".

"OTSUSEABI. Kui Sa ei suuda otsustada, siis tasub siit abi paluda." No mida! Kirjutage mulle ja ma ütlen, küsin 5 krooni vähem.

"Meie aja kodanlaste juures praktiseerib palju naistepidamine täielikult. Meie kôik teame et isandate suuremaks lôbuks on peale enda sôbrade ja tuttawate naiste "läbiwiimise" weel tööliste ja teenijate nägusamate naiste ja tütarde eksitamine. See on palju naiste pidamine, sôna tôsisemas môttes, ja astugu ükski isandakene awalikult wälja ning näidaku ära, et see mitte nii ei ole.
Meie, kommunistid, oleme ka siin nagu igas asjas awalikud. Meie rehkendame tundmustega, mis inimest alles ôieti inimeseks teewad. Ja kui wastastikkuse poolehoidmise tôttu inimesed ühinewad, siis on see ühinemine tugewam, kui seda ükski paragrahw ehk lobiseja papp oma ônnistamise abil teha suudab."

J. Liiw, Platoni idealne riigikord ja meie aegne kommunismus. Kommunistlise Partei Kiijewi Eesti Osakonna kirjastus No 2. Kiiewis, Nöukogu (end. Poola) trükikojas juuni kuul 1919. aastal, lk 19-20 (kirjaviis muutmata).

Mis viib mõtte ühtlasi sellele, et maksuametilt tagasisaadav summa (nende päevade kuumim teema) tuleb ilmselt kulutada turvaukse hankimisele. Kui kellelgi on selle teemaga kogemusi, oleksin väga tänulik nende jagamise eest.

Mis te teete, kui jõuate koduukseni, lükkate võtme lukuauku, keerate, keerate veel korra... keerate veel korra... aga lukk ei avane ja võti enam välja ei tule? Ja ripute seal ukse küljes veel veerand tundi, üritades siia- ja sinnapoole väänata, mudida, sikutada, raputada, loksutada, nihverdada... Sel puhul ei ole muud kui 50 70065. 24h lukuabi. Mürin-kolin ja 250 eeku vähem. Dääääm.

Piisavalt piinlik ei ole alati piisavalt piinav.
Piinlikult piinav on alati piinavalt piisav.
Piinlikult piisavalt sõnu
ja lugu saab piinavalt piinlik.
(A.D. MCMXCIII)

Tassisime köögist gaasipliidi välja ja selle alt ilmus nähtavale kuhi (I mean, kuhi) väikeseid valgeid kondikesi. Keda need inimesed gaasipliidi all pidasid?

Bussipeatused on naljakad kohad. Inimesed seisavad mornilt ja vaikides. Kolm tükki, vanemat sorti. Küsid ühelt, et kas number 8 buss on juba ära läinud. Ja siis hakkavad kõik kolm järsku elavalt vadistama, küll bussiliikluse korraldusest, küll poliitikast. Ma ei saanudki aru, kas number 8 buss oli juba ära läinud või mitte (selgus, et ei olnud). Taandusin eemale. Aga juttu jätkus kauemaks...

Kui ma ikka veel porr-porr oleksin, siis ma ütleksin, et fucking white shit all over again, aga kuna ma enam ei ole, siis ma kiidan ilmataati uue lume eest.

"Arvutimaailm" ja pseudoteadus: andmeturbespetsialisti soigeid (üks vana lugu).

Mõtlesin, et peaks jälle ette võtma kõik 75 avaldatud osa animesarjast "Hikaru no Go" (FTP-sait: ftp.hikago.flirble.org/pub/Hikaru). Ja go-programmid arvutist üles otsima. Hai!

Kuulasin eile Terry Pratchetti "Morti" audioraamatuna. Esimesed 40 minutit või nii. Nüüd otsin WinMX-i kaudu järgmisi. Väga mugav, teed oma asju ja keegi loeb sulle mõnusa inglise hääldusega juttu. Asjade tegemine ainult ununeb vahepeal ära...

Pühapäev?

Mul kummitab Jobimi laul Aguas de março:

É pau, é pedra, é o fim do caminho
É um resto de toco, é um pouco sozinho...

Ükskord ma veel õpin need portugalikeelsed sõnad pähe.

Ilusat V-päeva teilegi.

P-karu lauakoristuspäev on vist nakkav. Vähemalt ma leidsin selle paberi üles, mis mul kadunud oli.
(Töö juures ei saa üldse lauda ja sahtleid tööajal koristada, sest siis kõik küsivad, et kas ma sain kuskile mujale tööle. Välismaa filmides on töötajatel alati sellised pruunid pappkastid, millega nad töö juurest oma kraami ära viivad - või siis teise offisisse kolivad. Äkki peakski oma asju sellistes kastides hoidma?)
((Aga pea koristamine... nice try.))

Mul hakatakse järgmisel nädalal kööki remontima. See tähendab umbes nädal aega nõude pesemist vannis. Ongi hea, ehk saab mõnest vanast taldrikust lahti :-) Külmkapp tuleb ilmselt elutuppa tõsta, pliit... noh, näiteks esikusse.

Tahan puhata ja mängida...
P.S. Ja suusatada ja suudelda.

Ja nüüd midagi täiesti praktilist: ma sain täna teada, et mõned inimesed kasutavad paneelmaja korteri vannitoas asetsevat nn siugtoru väga kavalalt – ühendavad sellega oma põrandakütte... At-at-at.

She walks in beauty like the night...

Hommikused poejutud (pood on sama):

- Palun üks plokk taskurätte.
- Mitu pakki?
- Üks plokk.
- Plokk?
- Jah.
- Meil on ainult need kümnesed.
- Jah, seda ma tahangi.
- Ahah.

(Taamal teine müüja kolmandale: Kuule, see Kabernett Merlott on ka otsas. See vein.)
Ah, mis ma norin, ise ei oska korralikult sõna Rzespospolita hääldada...

Moira uurib hoolega oma siseelundeid
Moira mõtleb . o O ( kaksteistsõrmik vajab uusi kindaid )
Sa ütled 'need on defitsiit'
mammi Moira lausub 'seda minagi'
Kairi küsib 'pimesoolele prillid?'
mammi Moira ütleb 'kontaktläätsed ehk'

Te vist kõik klikkisite seda kauni Arianna kodulehte, igatahes oli sealt vaatamas käidud, mis värk on :-)

Dressipüksid, nahktagi ja.. kaabu. Kust küll sellised tüübid tulevad?

The answer is blogging in the wind...

Ma pean (jälle) arvutikomplekti ostma. Jube tüütu on otsida, kus on kõige parem hinna/kvaliteedi suhe. Arvutid.com on hästi mõnusa konfigureerimisvõimalusega, aga tundub kallis. Ordil jälle sellist reaalajas konfigureerimisvõimalust ei ole. Nurga tagant ka ei taha osta, sest paberit on vaja. Oeh. Peab vist ikka kohale minema. Ja üldse: mis oleks 13 000 eest parim? Koos kuvari ja XP Pro-ga. Mh? Nojah...

Pidin täna Snelli tiigi äärde püstitatud lumelinna läbides p-li käima. Ronisin üle pisikeste jääkamakate. Sellest ütlen: what a "climb it". (Lause ei sisaldanudki seejuures rahulolematust.)

Pool nädalavahetust Tallinnas, põhiliseks eesmärgiks minna sellele kontserdile. Mis oli imetore. Eriti teine lisapala (kokku oli neid kolm), kus Montserrat Figueras laulis hällilaulu koos oma tütre Ariannaga. Ja gambaguru Jordi Savall ise oma punase salliga oli ka meeldejääv. Neljas ansambliliige, löökpillimängija Pedro Estevan, pani mind lisaks mõnusale rütmikale pärast hulgaks ajaks mõtlema, kas ta meenutab rohkem Grigori Lotmanit, Peeter Volkonskit, Matti Miliust või kõiki kolme kokku ja kedagi veel :-)

Südamemotiiviga pildiraam alusel, südamemotiiviga puidust pildiraam, kehatrimmer Birdy (isekleepuvad elektroodid!), pimedas helendav pulk, konna-teemalised tualett-tarbed... Nii kasulikke asju on ikka Novaluxi maailmas olemas...
Päris huvitava funktsiooniga tundub olevat vilele reageeriv võtmehoidja – et kaotad tuppa ära – ja lihtsalt vilistab. Kahjuks ei täpsustata, kuidas ta reageerib, kas teeb rõõmsalt auh-auh või tuleb lausa vastu jalga end nühkima...

(Mulle lihtsalt tuli üle hulga aja jälle spämmi postkasti. Ma ei ole küll Eesti Postile avaldust kirjutand, et ma ei taha, aga rääkisin sõbraliku postiljoniga, kes ütles, et what the heck, ma siis enam ei pane (no peaaegu nii ütles). Jah.)

P-karu kirjutas apokalüptilisest Tartust. Sattusin enam-vähem samasse situatsiooni enam-vähem samal ajal. Ja kõigele lisaks jäin jõllitama Raekoja platsis püsti aetud Athena jääskulptuuri, mis oli viimaste päevadega oma volüümikusest üsna palju kaotanud ja päris kummituslikuks muutunud. Tema jalgade ümber asunud tarkusekivid olid aga päris ära sulanud. Nii palju siis Emajõest ja tema A.-st.

Mul on SETI@Home'iga üks obsessioon: mina võistlen KE noortekoguga... Wish me luck :-)

Elevandi mälu - sattusin täna teist korda selle visuaalse keelekatsetuse peale. Kui otsida, leiab veebist veel. Näiteks siit.

Mulle üldiselt ei meeldi ilmast rääkida, aga KESSE KURAT SIUKSE ILMA TEGI?

Nojaa – nagu kirjutaks Jaan Kross – inimestes on see "Vahingu bloog" ikka tõesti huvi äratanud – arvestades, et seda guugeldades on siia lehele pühapäeva ja esmaspäeva jooksul vähemalt 6 korda jõutud :-) Tore ju, kui eesti algupärane kirjandus inimesi kaasa haarab, mis iganes nende motiivid või ajendid. (Vt ka M. Lauristin, "Mati Undi blogosfäär", Looming 1/2004, koos muu untianaga.)

Ma arvan, et ma jätan puudutamata need teemad: Eurovisioon, Mulholland Drive.
Jahutasin (lahutasin, liitsin, korrutasin, jagasin) oma meelt täna õhtul hoopis bondiliku Fair play'ga etv-st. Väidetavalt ffriigifilm. Ma küll ei saa aru, kuidas midagi Warner Bros-i tootmisliinilt saaks friigifilm olla, aga noh.. Korralik aktsioon vähemalt. Ja Sindi Kroofordi poolpaljas keha.

A mul tuli meelde, et mul oli kunagi noorpõlves Charizma kassett... Aga samas, mul oli Sõnajalgade kassett ka :p

Väga huvitav uni oli täna öösel. Nagu oleks paralleelselt lugenud Baturini "Kentauri" ja vaadanud "Mõrvu Midsomeris".

Nii. Sukeldusin Baturini "Kentauri". Siiamaani veel vajun, põhi ei paista.