Pöff oli (minu jaoks juba oli) Tartus sel aastal kuidagi hale. Esiteks muidugi see haige mõte näidata filme Jaani kirikus, kõige kirikuakustikaga ja tagatipuks jukerdava masina ja vusserdavate meestega (tulemus: üks film jäi nägemata ja teist kannatas kümme minutit vaadata, siis küsisime raha tagasi, sest pildi kvaliteet oli võimatu). Lutsu teatrimajas polnud vigagi, aga selle aasta saagiks jääb ikkagi üks essee (pungil täis saal koos kõikide esisemiootikute ja tagateoreetikutega) ning üks dokk (üldse mitte täis saal).