Puhkan perega Pärnus, et anda hallidele ajurakkudele võimalus taas uue hooga tööle hakata, enne kui puhkus lõpeb. Igasugused rannamõnud jäävad vist küll ära, sest suvi on samuti puhkusele läinud või kusagile mujale oma teenistuskohustusi täitma saadetud. Vaba aja, mis peaks kuluma d-töö viimaste osade kirjutamisele, olen seni kulutanud veinijoomisele, õe arvutis mingi asjade otsimise mängu mängimisele ning Postimees on-line'i jaburate kirjavigade peale turtsumisele.
Samas olen jalutanud läbi kõik lapsepõlve tänavad, seejuures muidugi kallile kaasale kogu aeg pajatades, et seda rippsilda "minu ajal" ei olnud, aga siin kuuri taga oli meil koobas, siia kraaviveerele istutasin kord ühe männi, sealt põõsast kargasid esimeses klassis mu teele kaks tüdrukut ebasündsa ettepanekuga, minu esimese klassi aknad olid seal, tolle tänavanurga peal asuvas majas elas mees, kes ajas lapsi kirvega taga, siin elas Emka, seal Auka ja üle tee väike Priit. Kallis kaasa on kõik kannatlikult ära kuulanud.
Ja poeg oskab juba varvast suhu panna.