Get your free digital camera

Eelmise aasta National Geographic'u saaga (1, 2) järjena jõudsin siiski uue hüper-superpakkumise ära oodata ja tellisin selle ajakirja jälle aastakeseks. Ei ole midagi öelda, nende promosüsteem töötab õlitatult. Kahjuks ei saanud ma tellimusega kaasa sooja NG fliisi (mõni aeg tagasi pakuti neid), vaid tasuta digifotoka.
Täna käisin postkontorist pakikest ära toomas. Hiinast! Jajah. Esimesena pudenes pakist "300K Pixels Cigital Camera Owner's Manual v2.0". Uhke, mis! Küll ma nüüd teen palju 640x480 piksliseid fotosid! Tervelt 25 tükki mahub aparaati. Ilmselt peaksin ma rõõmustama, et sain väikestele hiina käekestele tööd anda. Aga siiski!
No mis elu see on!

Kahjakahjatsus

Ma olen endale mitu korda lubanud, et ei loe luuleraamatute arvustusi, aga tänases "Sirbis" sattus pilk ikka peale. Nii kahju on lugeda, kuidas arvustajale (Mathura) jääb tabamatuks Hando Runneli raamatu "Armukahi" kahemõtteline pealkiri. Kuidas muidu mõista seda, et pealkirja käänatakse läbivalt omastavas "Armukahju" ning et arvustuses on lause "Runnel omistab armastusele oma pealkirjas kahju tekitava loomuse." Aga kuhu jääb KAHI, KAHJA (jook)ohvri tähenduses?
Ja üldse, vabandage, mis kriitika see on: "... on näiteks raske näha veenvat põhjendust rea "kuu, kuu, kullake" kaheksakordsele kordusele luuletuses "Südaööl" (lk 61)"? Kõlab nagu nõuka-aegne tekst!

Diima oleks võinud ikka ise palja kõhuga uiskudel keerutada ja samal ajal veheldes Stradivariuse mängimist imiteerida. Ja tal oleks võinud loomulikult veel inglitiivad seljas olla. Mis oleks loo lõpuks Venemaa lipuvärvides liblikatena saalilaotusse lennanud.

Ma ise andsin oma 10 eeku loomulikult Bosnia ja Hertsogoviina laulule.

OK, natuke anaalhuumorit ka.