Tegelikult tagantjärgi ka õnne mulle, sest Taskuteater sai üleeile aastaseks.

Pravda lehekülje allservas on märkus "ПРАВДА.Ру" не рекомендует пользоваться техникой Xerox. Nad toovad põhjuse ka (venekeelne originaal). Väga tigedad venelased.
Jutt jõuab välja näiteks selleni: There are not many people in Russia, who can afford buying genuine jeans, for instance. That is why, a lot of Russians wear $20 Calvin Klein jeans that are made somewhere in the Moscow region. It is shameful to wear such pants after washing them two or three times. (... за настоящие, к примеру, джинсы в России до сих пор мало кто в состоянии заплатить. Поэтому и щеголяют россияне в Calvin Kleine, изготовленном на занюханной провинциальной швейной фабрике. И разваливаются эти штаны после второй же стирки.)

100 kiri siis. Üle hulga aja mingi asi, millest kõik tuttavad kohtudes räägivad.

Mis on "Negotiating spaces", "Encounters" ja "Points of Convergence"?

a) Ameerika ulmekirjanduse bestsellerid
b) NASA kosmoseuuringute programmid
c) Jaan Kaplinski uue ingliskeelse luulekogu võimalikud pealkirjad
d) Kogumikud Tartu Ülikooli inglise filoloogide sarjast "Cultural Studies"

Nojah:


Võimalus õppida kevadsemestril Hong-Kongi Baptisti Ülikoolis
ilma õppemaksuta (ei sisalda stipendiumit).

[---]

Kandideerimise eeldused:
. vähemalt 3. kursuse üliõpilane;
. keskmine hinne vähemalt 2.5.

Jälle üks neid veidraid päevi, kui J.L. "satub" bussis minu kõrvale seisma ja lobiseb terve tee. Ma saan juba osaliselt aru ka, mida ta räägib.
Ah soo, proua Agnest nägin ka jälle, oli ühte ülikoolidevahelisse seminari kohale tulnud. Huvitav, kas tal on plaan nädalate ja kuude kaupa, kus ta käib? Ja kust pagan ta kogu selle info võtab? Ma tahaks ka omale sellist allikat.

P.S. Ühe Kalevi tänava maja tolmusele aknale on kirjutatud Ott Arderi surematud luuleread: Koer poiss sõitis jänest. Kohe pärast bussipeatust - keegi ilmselt võttis päeva kokku.

Pidev painaja: jätan hommikul kodust lahkudes raadio tööle ja terve tee linna kummitab viimati kõlanud lugu, mida ma siis ümisen. Jama on selles, et mängib Klassikaraadio ja ma ei suuda neid oopuseid korralikult järele ümiseda :-P

Kange pelmeeniisu ja fakt, et ma ei olnud "Rasputinis" kunagi käinud, viisid mu täna mainitud kohta katsetama. Pelmeenid olid head ja taustaks mängis "Kino". Kui välja tulin, kummitas hulk aega peas Пожелай мне удачи, пожелай мне-е-е удачи.

Maavärinat ikka tundsite? Minul Tartu kesklinnas oli küll korraks tunne nagu olnuks praami peal.

In fact, students don't actually notice how we look. If we showed up in a hairnet and goggles, the undergraduates would still sit there and take notes without flinching. Or reacting. They have no other reference point; they pay attention to us because we are at the front of the room, not because we have made a snazzy impression. They look at us because they have to. Mostly they see taupe or gray or purple shapes gesturing in order to emphasize the occasional point. The only gender distinction is this: male professors can wear the same sports jacket or sweater every Tuesday for thirteen weeks and it will pass without comment, whereas if a female professor wears the same suit two times in a row, she will be considered slatternly. /---/

Youth these days believe health and beauty to be synonymous, meaning that these baseball-capped and sublimely fit gazelles who sit restless in our classrooms can wear cargo pants and look acutely gorgeous. Whereas if we wear cargo pants, we look like cargo.

Ja nii edasi. Üsna lõbus lugemine.

Minu päeva link tuli M-orust: www.mielofon.ru. Neile, kes piisavalt vanad, et mäletada (ja need teised sõnad).

Lugesin "Universitas Tartuensisest" esimese hooga pealkirja "Hälvendipõhine vastuvõtt õnnestus". Pidin juba porisema hakkama, et sellist sõna nagu "hälvend" pole ma kuulnud.

Kõigest ilmselt ei peagi aru saama. "La Dolce Vitas" istus täna härrasmees, ees klaas tomatimahla, klaas punast veini ja klaas õlut. Kõik korraga ja toitu (veel) ei olnud. Vaatlejad panid tähele, et tarbimisjärjekord oli: lonks punaveini, lonks tomatimahla, lonks õlut.

Duh! 69 New Critical Objects - lasin ka süleri Ad-Aware'iga üle.

Ostsin eile Raatuse kaubamajast hädaabiriistaks toote nimega Lucky Teapot. Ma kardan, et ka siin kehtib väide nomen est omen - ehk siis ostja peab tõenäoliselt olema ülimalt lucky, kui see 35-kroonine teekann üle kuu aja vastu peab.
Bratislavas valmistatud imelooma karbil olid muuseas ingliskeelsed kirjad, mis jäid mulle sügavalt arusaamatuks. Näiteks lause sektsioonis "Temperature-keeping structure":
Don't use the Power, Coal & Gas Security & Energy-saving.
Nõiduslikult mõjub ka kirjeldus Possessing the High Temperature-keeping Power. Kõige toredam on siiski puhastamisõpetus: Slightly brush it with a brush And then cleanse it to the cleanliness for the immediate alright.

P.S. Eesti rahvast nädal aega naerutanud ning blogosfääriski kajastamist leidnud leheküljega (varukoopia siin) ei anna muidugi võrrelda.

Viisakal vabandusel on suur jõud. Täna jättis bussijuht ühe mammi käsivartpidi tagumise ukse vahele. Kui mammi oli vabaks rabelenud, avas juht esimese ukse, kust mammi sisse ronis ja kohe vihaselt sõimama asus. Bussijuht ütles selle peale "Ma tõesti palun väga vabandust!" ja mammi leebus sekundipealt: "Noh, hea et vähemalt seda ütlete, ma juba mõtlesin, et lähen kohe kaeban." Selles bussis oli veel seiklusi, aga jäägu need pajatamata.

Meenus: Tartus Küüni ja (Edgar Allan) Poe tänava nurgal on mandlimüügilett, millel laiutavad suured kirjad "Alma Pater". Ma saan muidugi aru, et sõnademäng almond'iga ja kõik, aga siiski. Korrektset vormi "Almus Pater" ilmselt ei paindunuks käsi jällegi teise sõnademängu tõttu kirjutama.

Ühildumine keeles ja vaimus väärib ühe limeriku meenutamist:

Es saßen am Ufer des Indus,
drei philosophierende Hindus.
    Ihr Problem war fatal,
    denn sie fragten voll Qual,
bist ich es, sind er's oder bin du's?

Anagrammid on toredad asjad.

Shakespeare'i "Hamleti" kuulsaimast lõigust on tehtud mitmeid anagramme:

Originaal: To be or not to be: that is the question; whether 'tis nobler in the mind to suffer the slings and arrows of outrageous fortune...
Anagramm: In one of the Bard's best-thought-of tragedies our insistent hero, Hamlet, queries on two fronts about how life turns rotten.

Ja pikemalt, originaal: To be or not to be: that is the question; whether 'tis nobler in the mind to suffer the slings and arrows of outrageous fortune, or to take arms against a sea of troubles and by opposing, end them?
Anagramm 1: Is a befitting quote from one of Shakespeare's greatest tragedies. But why won't Hamlet's inspiring motto toss our stubborn hero's tortuous battle for life, on one hand, and death, on another?
Anagramm 2: I wrote all of Shakespeare's plays, and the wife and I got together, did most of his sonnets for our entertainment. But tormentors oft attribute that our brash quotes as being bogus. O! no! no! no!

Vaata ka The Anagrammy Awards!

Tehnofriikidele võib-olla üks Swiss Memory USB?

Mõte pildistada katkiseid jalgrattakelli. (Leidsin vahepeal vaatamata unustatud pildilehtedel konnates.)

Eile muide nägin Tartus Eedeni juures jälle ilusat topeltvikerkaart. Juba teist korda sama koha peal. Tea, kas neil on seal pesa või midagi?

Kiusasin täna tänaval jalutades inimesi. Näksisin omaette hematogeenibatooni ja kui keegi vastu tuli, kiikasin huvitatult ülespoole. Enamik kiikas samuti ülespoole, kas kohe või pärast minust möödumist. Samas on üleval ju alati midagi, mida kiigata. Võib-olla ma tegelesin siis hoopistükkis inimeste silmaringi avardamisega?

Kas pole ilus:

Cum autem res est in actu, non esset in actu, nisi, cum esset, in actu esse posset.

Lincolni piiskop Robert Grosseteste (ca. 1170-1253), De potentia et actu.

Söandaks tõlkida umbes nii:
Kui nüüd asi on tegelikkuses olemas, ei oleks ta tegelikkuses, kui ta ei saaks olla tegelikkuses, kuna ta on. Ehk: asi on tegelikkuses olemas, kuna ta saab tegelikkuses olemas olla, kuna ta on olemas. Mh?

Õppige see lause pähe ja taasesitage sobival juhtumil mõtliku hääletooniga.

"Itaalia köögi" uus ettekandjatibi ütles selle peale, kui kõigepealt ei olnud rohelist puruteed, siis aga ka musta, lihtsalt ja tabavalt: sic transit gloria mundi! Mulle hakkab see koht üha rohkem meeldima, vaatamata nende pidevatele teekriisidele.

Oh. Nädalavahetusel tutvusin Lõuna-Eesti kirikutega, jõin, laulsin, tegelesin ekstreemspordiga ja käisin pühapäevahommikusel jumalateenistusel. Ja lõpetasin pühapäeva Osmoosi-Jones'iga. Just-just! Just keep swimming...

Muie

Septembrikuus on niipalju uus, et Neoangin on suus.