Kitty blogi laulusõnadest koosnevad postituste pealkirjad on väga sümpaatsed.

Inimeste visadus on mõnikord masendav. Meie suure maja prügikonteinerid tõsteti teise maja otsa, sest naabermaja inimesed käisid neisse möödaminnes oma prügi poetamas. Nüüd poetavad nad oma prügikotikesi sellele tühjale platsile maha, kus enne konteinerid asusid. Iga päev ilmub üks kotike juurde...

Ülikool paneb töötaja arvutile tänapäeval tema nime? P-karu?

Haloscan.com pakub nüüd ka tasuta trackback-teenust (ma ei tea, kuidas see eesti keeles peaks olema, viidajälitus?). Kui antakse, siis võtame.

Tartu bussijuhtidele on kevad pähe löönud. Sõitsin täna kolme bussiga ja kõik oleks nagu traktorid olnud. Samas sõidavad paljud bussijuhid talvel ka nii, siis äkki on neil mingi muu asi pähe löönud.

1637. aastal kirjutas Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor Reiner Brockmann pärast eestikeelse luuletuse kirjutamist säärase saksakeelse põhjenduse, miks ta eesti keeles kirjutab (kirjaviis säilitatud):

Andre mögn ein anders treiben;
Ich hab wollen Esthnisch schreiben.
Ehsthnisch redet man im Lande,
Esthnisch redet man am Strande,
Esthnisch redt man in der Mauren,
Esthnisch reden auch die Bauren,
Ehsthnisch reden Edelleute,
Die Gelährten gleichfals heute.
Esthnisch reden auch die Damen,
Esthnisch, die auss Teutschland kamen.
Esthnisch reden jung' und alte.
Sieh, was man von Esthnisch halte?
Esthnisch man in Kirchen höret,
Da GOtt selber Esthnisch lehret.
Auch die klugen Pierinnen
Jetz das Esthnisch lieb gewinnen.
Ich hab wollen Esthnisch schreiben;
Andre mögn ein anders treiben.

Populaarse noortesarja "Jack & Jill" peategelasi mängivad näitlejad Amanda Peet ja Ivan Sergei. Seda juba ununenud fakti tuletati täna uuesti meelde. Wicked.

A üldiselt: 4hero, 4hero... Ei tõmba kuidagi enam. Ei ole enam need ajad, kui Spring Heel Jack "Illusioonis" käis...
[Hiljem: näh, just olevat suhteliselt vähe rahvast olnud ja Illusiooni hõngu õhus...]

Äh, mis? kus? millal? kummale poole?

Buñuel y la mesa del rey Salomón sobis seda laupäeva päris ilusti lõpetama.

Aga ma nägin unes, et kiigutan üht endist klassiõde vanaisalikult põlvede peal. Uurisin, et mis ta nüüd siis teeb ka, seda ise tegelikult teades. "Ah, tead, töötan ühes kontoris!" - "Jassoo, ma kuulsin, et sa oled nüüd ümber kvalifitseerunud ja oled hoopis sellesamuse, noh ... spetsialist?" - "Jaa, ja oled sa lugenud, mis nad mu kohta seal kodulehel veel ütlevad, ihhihhii!"
Kratsisin ärgates kukalt. Kas ma peaks nüüd enda pärast muretsema või mitte? Hm. Arvestades, et eile öösel lugesin unes meili?

Mul on see uus uks siis nüüd olemas. Aga seda ma ütlen, et selle jobuga, kes töötab Tartu Raekoja platsi lukupoes (kus uksi ka vahendatakse), ei tasu asju ajada. Ta suutis absoluutselt iga asjaga käkki keerata tellimust vormistades. (Te võite teda enamasti näha poe ukse taga suitsu tegemas ja platsi jõllitamas.)

Rahvakalender@delfi on mu viimase aja lemmikuid. Mu enda teadmised sel teemal on nullilähedased.
Igatahes:
25.03. - Paastumaarjapäev ehk Kapsamaarjapäev
Sellest päevast algas katoliku ajastul [??? - toimetaja märkus] aasta - oli see ju arvatav Kristuse eostamise päev. Rahvakalendris tähistas see päev suurt kapsasöömispüha - kus tehti pirukat ja suppi, keedeti mulgikapsast ning söödi seakooti kõrvale. Kondid viidi hiljem metsa, et sead suvel ilusti püsiks ning vilja sisse pahale ei kipuks. Paastumaarjapäeva õhtul tuleks juua punast veini - nii püsivat naistel põsed punased. Veini ning jõululaste eostamise püha.

Head veinijoomist, piruka- ja lastetegemist!

Tahtsin veel öelda paar (head) sõna ETV-st tulnud Islandi filmi kohta ("Kajaka naer"), aga p-karu on seda juba teinud. Ainult mind jäi painama, et keda need kaks naispeategelast mulle meenutasid. Siis tuli meelde, et "Gilmore girls"-i tibi ja tema tütart. Nanu.

Ma olen tähele pannud, et kui kummitavad laulusõnad üles kirjutada, lõpetavad nad sageli kummitamise ära. Niisiis:
mu suline sõber, mu padi,
nii soe, intiimne ja kohev,
ma võtan su sülle, kui tuju on nadi,
on padjas mu valu ja ohe.
Oli vist nii?

Head urbepäeva elik palmipuude püha teilegi!
(Sel päeval peab kõige varasem ärkaja teisi magajaid pajuokstega peksma, et noist virgad ja usinad saaks.)

Põhimõtteliselt peab vetsus ikkagi lugemist olema, ma arvan. Kõige paremini sobivad muidugi teatud lühikeste tekstide kogumikud – näiteks sõnaraamatud (vt. allpool), anakdoodiraamatud (mu eelmine seltsiline: raamat anekdootidega Tartu Ülikooli kohta) või luuleraamatud (mu üleeelmine seltsiline: Kivisildniku "Päike, mida sa õhtul teed"). Luulekogudega on muidugi nii, et ega igaüht ikka vetsus ei tarbiks ka. Ja see ei olnud mõeldud kvaliteedi kohta või midagi. Ma arvan, et ma lähen ostan Vanapa "Päti vile".

Oh ma ei saa, see raamat on nii põnev, et peab teise vist vetsulektüüriks võtma:

garbage disposal köögivalamualune elektriajamiga heitmeveski jahvatab kolusse pandud taime- jms jäätmed peeneks ning juhib kanalisatsiooni. Tavaliselt ulatub kolu otse valamusse /.../.

Ma jääksin Ameerikas ilmselt hätta.

Ostsin omale soodushinnaga Ilkka Rekiaro teose "All American: amerikanismide sõnaraamat" (Tallinn: Valgus, 2000, soome keelest tõlgitud). Seda võib täitsa lehitseda nagu entsüklopeediat, sest see sisaldab ka säärast taustinfot, mida tavasõnastik ei anna. Näiteks märksõna Bridges of Madison County:

James Walleri romaan Vaiksed sillad avaldas ilmselt mõju eriti teatud eas naistele nagu romaani põhjal vändatud Clint Eastwoodi filmgi. Loo meespeategelane on National Geographicu fotograaf Robert Kincaid, kes sõidab oma mõlkis Chevrolet'ga, mille ta on Harryks ristinud, Iowasse, et pildistada Madisoni katussildu. Paljud lugejad pidasid raamatu ja filmi fotograafi päriselt elanud meheks ega uskunud Geographicu kinnitusest hoolimata, et tegemist on kirjandusliku kujuga. Nad sirvisid ajakirja vanu numbreid ja otsisid Kincaidi fotosid.

Mulle imponeerib fraas "eriti teatud eas naistele", aga ka "mõlkis" on paljuütlev.

CIDOB-i kodulehel olevas Lennart Meri hispaaniakeelses eluloos kasutatakse tema kohta väljendit el veterano intelectual. Ilus.

Mõttetu laupäev.
Eile see-eest sain Krishna-tüdruku käest tänaval kümnekroonise annetuse vastu kaks indiapärast maiusepallikest. Nagu rusikas silmaauku (milline jäle metafoor!)

Et nüüd korrektne olla: selles testis, millele viitab Gea, kellele viitab p-karu, skoorisin minagi 9/10. Vean kihla, et kõigile, kes selle skoori saavad, osutus saatuslikuks John Christie.

Umbes aastal 1992 saatis mu Floridas elanud kirjasõber mulle aasta varem ilmunud kasseti, "Fear" by Toad and the Wet Sprocket. Sel ajal oli originaalkassett mu muusikakogus üsna suur haruldus. Nüüdseks laiali läinud bändi muusikastiili iseloomustab allmusic.com sõnadega Pop/Rock, Adult Alternative Pop/Rock, College Rock ning muusika "tooniks" antakse Bittersweet, Wistful, Plaintive, Melancholy, Earnest, Theatrical. Anyway, need olid korralikud poprokilood, mis kulusid täiesti pähe. Ja siis unustasin selle kasseti aastateks ära. Eile sattus sahtlipõhjast jälle kätte ja tuli tuju kuulata. Selgub, et sõnad on süvamällu talletunud :-)
P.S. Midagi võib näha-kuulda siit.

Mul on plaan kitarr osta. Midagi odavat, algajale.

Mingid pahad onud on teist päeva võrgusilmi kinni hoidmas. Koduelu nagu muistseil aegadel.

Tartu linnaliinibussis, kaks tütarlast, üks bussi esimeses otsas, teine tagapool. Mina vahepeal ja kuulan, kuidas nad kõnelevad vanemate inimestega, korralikus eesti keeles, aga tuntava aktsendiga:
- Khaz theil pere on?
- Khaz theil lapzi on?
- Khui palju?

Rohkem nagu ei tahetudki teada.
Appi, kes need on?

Käisin mööda linna ja vaatasin inimestele silma. Neist möödudes. Siuh! sellised aeglustatud võtted. Oh kui need pilgud saaks jäädvustada!

Laurie Anderson's Nerve Bible, Full Performance Text

Jah, magada... Võib-olla undki näha?

Nääh, hakkab jälle see rütm tulema, et kell 4 magama ja 10-11 üles. Peab midagi ette võtma. Aga selle eest sai varastel öötundidel "to do" nimekirja kõvasti vähendatud. To do or not to do, that is the question.

Laste kasvatamise ajal tundus eesti keel Priit Vesilinnule väljasuremisohus. "Kui oleks teadnud, et Nõukogude Liit laguneb, siis oleks me muidugi kõik eesti keelt õppinud," nendib ta. (Ekspress, 11.03.2004).
Kas mul on väärastunud loogika või miks mulle selline jutt pentsik tundub?

Blog, blogger, the bloggest, nagu nad ütlevad.

Potteri viiendat osa loen, lõpuks (mul õnnestus selles kaua-kaua kõrvale viilida). Ja nüüd ma siis loen ja loen. Ah et need asjad, mis homseks pidid valmis saama? Noh, kes neid homme ikka loeb, eks.
P.S. Avastasin kell pool viis öösel, et kell on pool viis öösel. Raske südamega panin Potteri siiski käest, täna loen edasi!

Minuni jõuavad asjad ehk hiljem, aga kas keegi võiks, palun, öelda, millal tuli eesti keeles käibele omadussõnade eesliide elu- umbes 'väga' tähenduses? Viimasel ajal kohtan seda igal pool: eriti sõna elulahe, aga ka elutore, elunaljakas, elukerge, elukole jne. Eluveider, kas pole? Aga samas kainda kjuut.

Näe, ei anna rahu. Mu "Loomingu raamatukogu" tellimus hakkab lõppema ja saadeti uus müügipakkumine. Koos sellega ikka seesama juba jutuks olnud reklaamvoldik, mille kaanel punase pea, siniste küüntega ning ohtralt kullatud Juudit hoiab käte vahel Olovernese pead. Näib, et pea on veel kaela otsas.
Huvitav, kas seda saadetakse nii kaua, kuni ma olen tellinud kõik kultuuriajakirjad + "Õpetajate Lehe" järgmiseks x aastakümneks?

Unes tuli mulle üks tüüp koju seletama, miks mul vannis seebitükk alati habemeajamisvahu korgi sisse ronib (kusjuures mul ei ole säärast nähtust esinenud). Nimelt olevat meie paneelmaja all kunagi olnud üks palkmaja, mille peale meie maja ehitati, ja ehitamise algjärgus olevat palgid põlema läinud ning juba kohale asetatud paneelid viltu vajunud, seetõttu olevat mul vann natuke viltu ja seep libisevat alati selle korgi sisse. Nähes laual "Sirpi", lisas ta, et on sellest ka viimases "Sirbis" kirjutanud, aga ta ise seda lehte kunagi ei loe.
Muud nägin ka, aga see episood jäi eriti meelde.

Need testid lähevad ikka üha veidramaks.
The Dead Russian Composer Personality Test (mina olin Shostakovich).

Jakob Karu kurikuulsa "Asjade seisu" tekst ilmus selle aasta esimeses "Vikerkaare" paarisnumbris.

Üksindus on talutavam, kui sul on kaaslane.

See ei ole võimalik! Et ma oma vanuse juures olen käinud terves reas Euroopa riikides, aga mitte kordagi Venemaal! Isegi endisest N-Liidust ainult Lätis-Leedus. Kuidas see võimalik on? Isegi Piiteris... (Viit Kittylt).

Mulle ei meeldi, et valgusfoor kõigepealt manitseb "oot-oot-oot-oot!" ja siis käratab "läks-läks-läks-läks!"
Ma saan aru küll, et neile, kes ei näe vms, on see kasulik, aga solvusin sellegi poolest valgusfoori peale täna.
(Autistitestis, muide, sain närused 16 punkti.)

"Plakk /.../ lisas, et eluasemelaenu intresside osas hakkab amet tagastusi tegema järgmisel nädalal." Siia on siis see koer maetud, miks ma oma raha pole tagasi saanud siiani!

Varasemail aastail pole nii olnud, et tõused hommikul üles ja peas muudkui vasardab eurolaul. A nüüd juba mitu päeva: "Esi hinnäst hummogu heräti kikkalauluga..." Kes see käskis sõnu vaadata ja puha...

Kuidas see oligi?
"640KB should be enough for anybody" - Bill Gates, 1981

"Meie voorused on enamasti vaid maskeeritud pahed," ütles La Rochefoucauld. Väldin päevavalguses osavalt öösel pooleli jäänud Harry Potteri 5. osa ja sirvin hoopis 1938. aasta pehmikut "Valik prantsuse esseid".

Kuhu ma oma närimiskummikud jätsin?