Hakuna matata

Nojah, ma ei ole ammu nii vara hommikul üleval olnud, et oleks võimalik telekast uuemaid hommikumultikaid jälgida. Aga täna olen, sest ma pole veel magama läinud. Sest paari tunni pärast saadan faili ära ja siis on kõik. Peaaegu. Seetõttu lubasin endale ühe multika, samal ajal kui puid ahju panin. Nüüd on tore mühin taustaks.

Nagu ikka vana "Sirbiga" tuld süüdates jäin nagu ikka mingit artiklit lugema. Ahto Lobjakas räägib 26. oktoobri "Sirbis" Lennart Meri raamatust "Poliitiline testament". Ja lisab seal sulgudes märkuse: "Mis oleks saanud Merest mitte väga erineva ajaloolise impulsiga Edgar V. Saksast, kui ta oleks oma teooriaid saanud põimida kaasatundva ja -mõtleva kodupubliku keskel? Väljas, indogermaanide musttuhande keeleteadlase, ajaloolase, arheoloogi keskel, seisab soomeugri mütoloogi ees põhimõtteline valik: kas konformism või äärmuslik isolatsioon hullumeelselt lootusetu vastupanu nimel." Mis mõttes, ei saa ma aru. Meri ja Saksa mütoloogiatel on ikka vaks vahet. Sest Saks ajas lihtsalt segast. Esialgu veel, siis kui ta Eesti lähisalade kohanimede kohta oma kõlasarnasusel põhinevaid etümoloogilisi "printsiipe" rakendas, noh, see oli ilmselt veel enam-vähem. Aga siis kui ta Euroopasse liikus ja nt Bordeaux' ladinakeelse nimetuse Burdigala eesti "Purdekülaks" tembeldas, kuulis ta ilmselt juba ingleid laulmas. Või nagu Jaan Puhvel oma keeleteaduslikule alusele jääda püüdvas arvustuses kunagi tõdes: "Saksa viimases raamatus on tulele seatud veider pseudoteaduslik nõiapada."