Luurel.

Tere külamees!
Tere, tere!
Kust teie tulete?
Tulen Kõrge külast.
Aga kus asub Kõrge küla?
Kõrge küla asub metsa taga.
Mitu maja seal on?
Seal on kaksteistkümmend maja.
Aga mitu elanikku on külas?
Viiskümmend inimest, enamasti naisterahvad, meesterahvad on sõjas.
Kuidas on teie nimi ja perekonnanimi?
Juhan Mägi.
Kui vana teie olete?
Mina olen viiskümmend viis aastat vana.
Kus teie elate?
Kõrge külas.
Aga kuhu teie lähete?
Lähen Musta külasse.
Mis jaoks teie lähete Musta külasse?
Lähen venna juurde. Tahan temalt hobust paluda.

(Eduard Päll. Eesti keele õppevahend. 1. osa. Leningrad 1940.)

-------------

Er hat sich selbst erschossen - Ta ise laskis enda maha
Sie werden bestraft - Teid karistatakse
Er hat die Tiere geschlachtet - Tema tappis loomad
Er hat die Menschen ermordert - Tema tappis inimesed

(Kurzgefasster Deutsch-Estnischer Sprachführer. Tallinn 1941.)

Harivaid eesti keele õppevahendeid.

And now for something completely different:
The Simpsons Personality Test.
(Ma olen Dr Hibbert - mitte et ma teaks, kes see on. Ja ei, ma ei otsi selliseid asju. Neid ei peagi otsima, nad ronivad ise su juurde.)

VLADIMIR:
Did you ever read the Bible?
ESTRAGON:
The Bible . . . (He reflects.) I must have taken a look at it.
VLADIMIR:
Do you remember the Gospels?
ESTRAGON:
I remember the maps of the Holy Land. Coloured they were. Very pretty. The Dead Sea was pale blue. The very look of it made me thirsty. That's where we'll go, I used to say, that's where we'll go for our honeymoon. We'll swim. We'll be happy.
VLADIMIR:
You should have been a poet.
ESTRAGON:
I was. (Gesture towards his rags.) Isn't that obvious?
Silence.

Eileõhtuse "Waiting for Godot" (ETV, Michael Lindsay-Hoggi filmiversioon 2000. aastast) järelmõjuna. Jah, ma nägin seda esimest korda. Rohumaa lavastust vaataks küll. ETV kasutas subtiitrites Aino Pärsimäe (-mägi?) tõlget 1973. aastast. Ma ei ole eestikeelset tervikteksti lugenud, aga mu meelest ei langenud see originaaliga kohati kokku. Vähemalt detailide osas. Ma naudin alati detaile.
Ingliskeelne tekst siit.

Ema oli mu esimese klassi (1982/83) vihikutest millegipärast ühe alles hoidnud ja andis selle mulle hiljuti seoses kolimisega tagasi. Hoolikalt sahtlipõhjas säilitatud roosa ümbrispaberiga ese lebab nüüd lohakalt mu riiulil. (Eesti keele vihikute ümbrispaberid pididki meil roosad olema, matemaatikas olid sinised.) Tegemist on kirjatehnika vihikuga, mille hinded on suhteliselt nirud (12x4, 6x3). Üks 5 on siiski ka - G-tähe eest (GEA AGO ROOG). Tänapäeval vist pannakse mesilasi vms?

Pärdi "Pari intervallo" mängib ja saab otsa ja algab taas ja nii ikka ja jälle.
Ma ei hakka faili üles riputama, sest see poleks kena.

Biojogurt ei pärine mahepõllumajandusest.
Mida sellega öelda tahetakse? Et pole sõnniku peal kasvatatud?

Üks Steve teisest ehk Steve Schwartz kirjutab Steve Reichi "Tehillimi" kohta: "If you can keep your feet from tapping or your fingers from snapping, you probably can also eat just one potato chip." Lugesin kuulamise ajal ja.. nojah, I can't :-)

WinMX-i otsingus olen Steve Reichi järgi otsides juba teist korda "näinud" teost "Four orgasms".. Tegelikult on muidugi "Four organs" (kuigi eks ka seda anna vastavalt igaühe rikutusele mitut moodi tõlgendada). No, we're not going into that Freudian Scheisse again :-P

Sellel leheküljel olevat pilti vaadates tundus mulle alguses, et sellel on kujutatud tagurpidi basseini hüppavat inimest. Mis oleks ju ka päris hea variatsioon krutsifikseeritu teemadel (taustal ujula seinal - seal, kus aastakümneid tagasi oli kiri mens sana in corpore sano või muud säärast - peaks arvatavasti siis seisma INRI).

OK, seda ma kohe pean linkima:

M	Mysterious
R	Radiant
L	Lazy

Nimi:

Name Acronym Generator
From Go-Quiz.com
Link siit (ja nii tagasi)

Pisike tigedik: Tartu lemmiksöögikohas toodi esimese hooga musta tee asemel Lipton (et seal üldse sellist asja on!); käisin hulk aega, vihmavari pea kohal, ehkki vihma enam ei sadanud (detail, mis mind miskipärast alati vihale ajab); kodus oli voodi tegemata ja kirjutuslaud vajab akuutselt koristamist. Kui nii edasi läheb, siis olen varsti piisavalt tige, et hooga töhe sukelduda. See on alati üks võimalus muundada kogunenud negatiivne energia positiivseks. Energia jäävuse seadus :-)

Kui Moskva võtta, siis on Tartus ju praegu täitsa tore olla. Tallinnas samas mitte nii.

Et kaks päeva kummitanud limerikust lahti saada (autoriks Isaac Asimov, kes lisaks heale ulmele armastas ka pisut siivutut humoori):

There once was a great knight named Lancelot,
Who placed Queen Guinevere in a trance a lot.
But what bothered the King,
Was he managed the thing,
By serenely removing his pants a lot.

(Magama. Tln-Trt bussis jäi see tegevus pooleli.)

Nii, TÜ raamatupoe ja Mattieseni soodus- ja muiduletid on jälle läbi kammitud ja paar asja ostetud, Ülikooli tänava tee- ja kohvipoes oma valge tee varusid täiendatud (vana hea Guangxi ja midagi mu jaoks uut, Pai Mu Tan), Raatuse toidupoest lõpuks Saku Valge üles leitud (Saaremaa koduõllest võõrutamise eesmärgil).
See, et Tartu on tühi, tuleb panna enda kasuks tööle, mis tähendab tegelikult seda, et ennast tuleb panna tööle. Et augusti lõpuks saada valmis kaks, ei, kolm asja, mille eest saab raha, ja üks asi, mille saab CVsse panna. Ja siis veel D kallal pusida, et saaks juhendajaga midagi rääkida.
Homme niisiis veel üks kiire käik Pärnusse (khm). Tule ka! :-)

Tartu on masendavalt tühi. Suvine aeg, pühapäeva õhtu. Provints. Üksi on olla.
Loen vahepeal laekunud ajalehti, ajakirju ja raamatuid (jah, ka neid on laekunud).
Anttila kataloogi vahelt leidsin järjehoidja ("mis sa sellest arvad?"): šokihinnaga HP Photosmart 735 digifotokas (3300.-, norm. 5790.-). Mainitagu muidugi, et hinnavaatlus.ee järgi saab seda nii mitmestki poest pisut odavamalt veel. Ma mõtlen natuke veel.

Saaremaa kohalikus bussis nägin head pilti: esimesel istmel istus mees, rahu ise, jalas säärikud, jalgade vahel kaks plastämbrit (ühes kukeseened, teises mustikad), mööda dressipüksi säärt pidi üles ronimas tigu.

Üksi on olla, kas ma ütlesin juba?

Mu Tartuke!

Kõht on tühi, kapid ka -
seega linna sööma ja
kruusist peale rüüpama!

Siis veel Kihelkonna-Mustjala maantee saaga. Reedel oli see. Niipea kui esimene auto oli must tolmupilvega mööda sõitnud, hakkas üks viisike kummitama ja ei lasknud enam lahti. Niisiis ümisesin kogu järgneva tee endamisi "another one bites the dust", ikka kolm korda pedaalisõtkumist rea peale. Mustjala raamatukogu, olgu mainitud, kuhu ma väntasin, oli puhkusel, avatud vaid teisipäeviti 10-15. Vähemasti sain postkontorist "Eesti Ekspressi".
"Another one bites the dust" sai uue töötluse, kui päev hiljem selsamal tolmusel maanteel tuli vastu ei midagi vähemat kui pulmarong. Nii poolteist tosinat autot. Või mine tea, kõiki polnud tolmu sees võib-olla näha. Õnneks varjusin seekord ka ise autosse.
Selle tee asfalteerimine olevat olnud plaanis 1994, aga enne lõppes vene aeg ära, räägivad siin.
Yo, väntan tagasi, heinategu ja teadus ootavad. Vastavalt ilmale.

Ma olen nüüd ka kuulsas Mustjala raamatukogu @-punktis. Mis ma siis vahepeal olen tahtnud öelda...

Esteks, nädalataguse Dvořáki "Stabat materi" kontserdi kavalehel oli "Stabat materi" eestikeelne tõlge üsna mööda. Kuni sinnamaani, et fraas "Fac ut animae donetur / Paradisi gloria" oli tõlgitud "anna, et mu hing kantaks / Paradiisi kirikusse" (tegelikult umbes "tee nii, et mu hingele kingitaks paradiisi kirkus"). Ja selle koha peal, kus ladina keeles seisis "mihi iam non sis amara" (umbes "ära ole minu vastu enam karm"), oli eesti keeles "pühas armastuses". Goat moaning!
Muidu oli võimas kontsert, ainult et ei tahtnud kuidagi lõppeda. Selles mõttes, et ema muudkui seisis risti kõrval ja paradiisi kirkus muudkui terendas kuskil kauguses, aga pill võttis muudkui uue loo ja...
Mõtlesin veel, et Mustonen mõjub mulle ikka kvaliteedimärgina. Banaalseimal moel meenus see kontserdi ajal, kui ta seisis hoogsal hetkel dirigendipuldis, jalad harkis ja käed laiali.
Ah soo, ja huvitav, miks Pärnu Kontserdimajas ei ole ridadel kohta nr. 1?

Ja kes tuleb muga 27. juulil kontserdile?

Tänapäeval käivad mehed ka shoppamas ja räägivad sellest, vä? Igatahes, ma läksin ja ostsin endale kolmed püksid. Port Artur 2 Montonist. Ale, you know.

Viimased korrad, kui olen Pärnu Jazz Cafe'sse sattunud, mängib siin hoopis mahe trammibuss. Mõnus. Aga söögid ei ole siin eriti head, kahe katsetatud eksemplari järgi otsustades. Ja wifi teeb trikke.

Sõidan kolmapäeval umbes nädalaks Pärnust veelgi lääne poole. Mõtlesin, et Üllasse Internetitusse, aga Hanna märkus Mustjala raamatukogu kohta paneb mind selles nüüd kahtlema. Mis see kuus kilomeetrit ikka jalgrattaga vahel vändata on.

Viimases "Sirbis"
oli lugemist. Ikka
- oh! - sanseriifis

Laupäeval oli Soosaare filmifestivalil prantsuse filmitegija Nicolas Philibert'i "meistriklass" (kava järgi "loeng narratiivse dokfilmi loomisega seotud probleemidest ja filmitegija käitumiseetikast" koos katkenditega autori filmidest - viimaseid polnud), millele eelnes ta film "Être et avoir" ("Olla ja omada"). Film oli tore. "Meistriklass" aga muutus lõpuks ikka filmi saatnud skandaalsete kohtuprotsesside lahkamiseks (filmis üsna sümpaatse mulje jätnud õpetaja otsustas pärast filmi valmimist kohtu kaudu raha saada). Üpris hapu mulje jättis ka Mark Soosaare ettepanek stiilis "ärme nüüd saalist praegu küsime, ega see pressikonverents pole, las ma ise küsin oma viis küsimust ära ja siis pärast ehk..." - mille Philibert galantselt, aga järsult pareeris.

Siin Pärnu, siin Pärnu!

Reedene Moskva Patriarhaadi Koori kontsert Eliisabeti kirikus oli huvitav kogemus. Kirik oli rahvast murdu täis, ja juba päeval linna peal rääkisid tädid üksteisele, et õhtul peab ikka kontserdile minema, sest "need ilusa häälega suured vene mehed laulavad." (Korrigeerigem: häälte suhtes oli neil õigus, aga suuruse suhtes vaid osaliselt; üks oli ikka päris kribu - ja mulle tundus, et lühiduselt teine nautis meesterodu lõpus selle kõige kribuma järel käimist, sest ta tundus nii ise üsna pikk.)
Igatahes, julgelt pool rahvast, kes olid kontserdile tulnud, ei olnud ilmselt märganud reklaamis/kuulutusel seda, et osaleb ka Moskva Kammerorkester ja kolm Eesti solisti. Ma ei oska millegi muuga seletada seda sulaõudu, mis langes osa inimeste nägudele, kui pärast vaheaega Allar Kaasik tšello taha istus ja Galina Grigorjeva "Recitativo accompagnatot" mängima hakkas. Nad olid ju siia tulnud ometi ilusa häälega vene mehi kuulama, mitte seda kääks... keelpillimängu!!
Kokkuvõttes jäi mulle kõige rohkem meelde Läti helilooja Georgs Pelecise "Velichit dusha moja, Gospoda".
Aga naised kiriku ees rääkisid pärast enamasti sellest, kuidas neile kontserdi esimene osa rohkem meeldis. Ja ostsid ilusa häälega vene meeste kassette. Good for them.

"Chaplini" iga-aastane näitus "Mees ja naine" jäi seekord meelde just videoinstallatsioonidega. Võimlemisrõngastele "risti löödud" Jeesus, saatjaiks mõlemal küljel tribüünidel käratsevad pealtvaatajad; kolme eri seina projitseeritud puhumisvideod ja Toomiku "Isa ja poeg" (alasti uisutaja). Viimase eksponeerimiseks kasutatud ruumi pehme diivan ja saatemuusika tekitasid tahtmise kauemaks jääda.

Ma pean siiski ütlema, et Pärnu Steffani pitsa on parim, mis ma Eestis saanud olen. Viimane külastus pakkus ka võimaluse "nautida" Carmen Kassi seltskonda kõrvallauas. Oh neid staare ja staarikesi, ei sobind neile pakutud coca-cola ega midagi. Ja toidu jätsid ka peaaegu kõik söömata, pursuid sellised...
CU @ Jazz Cafe

Täna aasta tagasi maandusin Budapestis, panin koti maha Kerepesi tänaval, hulkusin hilisõhtul linnateed otsides koos äsjaleitud kaaslasega ringi, jõudsin sõita viimase metroorongiga, linnas juustusuppi proovida ja ööbussiga tagasi sõita.
Kes oleks võinud teada, et sellest saab kogu aasta parim aeg...

Tõstan selle peale klaasikese pálinkat ja ütlen toostiks: tessék vigyázni, az ajtók záródnak.

Enne lahkumist veel viit Eesti Filmiarhiivi filmikogu näidiste lehele. Muu hulgas J. Pääsukese "Karujaht Pärnumaal" (1914, Eesti esimene mängufilm), katkendid X üldlaulupeost (1933, sünkroonheliga) jm.

Lähen ja veedan nüüd natuke aega jälle Pärnus, kus peale selle, et seal midagi teha ei ole, on teha järgmist:

David Oistrahhi festival 2004, 27.06-18.07
XVIII Pärnu Rahvusvaheline Dokumentaal- ja Antropoloogiafilmide Festival, 04.07-11.07
Klaaspärlimäng '04, 09.07-18.08
ja siis veel
XI rahvusvaheline aktinäitus MEES JA NAINE: JUMAL SAAB INIMESEKS

ja palju muud...
Kui ka päikest ei ole, saab vähemasti kultuurikukliks küpseda.

Aga Tallinna Poistekooril olid väga lahedad riided...

Mina sees ja laulupidu väljas: väga tore oli! Olles järsku üksi jäänud, istusin täna suure padja peal teleka ees ja laulsin valjusti ja valesti kaasa :-) Ja kui ühele laulule oli sõnad kirjutanud Ott Arder ja kohe järgmisele Henno Käo, mõlemad äsja lahkunud, siis tegi saatus silmade ees jälle sellise plaksu, et need ehmusid pärani.

Mina sees ja laulupidu sees: the autumn leaves drift by my window...

"Lõpetame ometi selle Karl Marxi jutu," ütles Juhan. Nii olnudki.

Loe ka siit ja siit.

Kahju, et Tagesanzeiger veebis tasuline on. Artikkel ise on ilmunud juba 12.06 ja selle esimesed read on "Und dann ist sie da, das Supermodell..." :-)

Vanemuise Kontserdimaja infokirjas nimetatakse Heiki Mätlikut järjekindlalt Heiki Mätkikuks...